Press

Valgekraelised likvideerijad

Uurimisorganite vähene huvi on lasknud tekkida mitmeid pankrotihaldurite poolt intelligentseteks tankistideks hüütavaid ettevõtete likvideerijaid, kelle tegevus pärsib ärikeeldude kehtestamist ja jätab võlausaldajad ilma rahast, kirjutab tänane Äripäev.

"Põhiprobleem on pankrotimenetluste raugemine. Kohus ei saa üldse isikule ärikeeldu kohaldada, kui pankrotti ei ole välja kuulutatud," tõdes 13 aastat pankrotiasju menetlenud Tartu maakohtu kohtunik Kersti Kerstna-Vaks. Tema arvates on ärikeelust väikestes asjades suurem kasu kui kriminaalasjast, sest seda saab kohaldada viivitamatult ja see avalikustatakse avalikus registris. Raugemisel ei ole aga raha menetluskulude katteks ja pankrotti välja ei kuulutata. Samuti jäävad oma rahast ilma võlausaldajad.

Eesti Pankrotihaldurite Koja juhatuse esimehe Andres Hermeti sõnul on nn intelligentsete tankistide taktika venitada pankrotiavalduse esitamisega, kuni kõik tähtajad täis tiksuvad. Hermet nentis, et see on vastuolus seadusega, kuid kuni kedagi ei karistata, see tegevus jätkub.

Viimastel aastatel on pankrotihalduritele tuntuks saanud Aivar Tõnissoni nimi, kes aga ise ettevõtete likvideerimisega tegelemist eitas ja lõpetas kiiresti kõne. "Ei, ma ei tegele pankrottidega, pankrottidega tegelevad pankrotihaldurid," ütles ta vaid. Samas seda, et äriregistri andmetel on tal seos paljude likvideeritud, sundlõpetatud ja pankroti läinud ettevõtetega, ta ei eitanud. "Aga mis siis?" kostis ta.

Kilk eitab teenuse kasutamist

Tuntumatest tehingutest on Tõnisson vahetult enne pankrotti minekut ostnud osaluse ja hakanud juhatuse liikmeks Rein Kilgi osalusega firmas OÜ Papivabrik ning sundlõpetatud ja pankrotistunud turvafirmas AS Tammiskilp, mille nimi asendati lätikeelse nimetusega AS Ozola Vairogs. "See ei ole tänapäeva teema. Tõnisson on olnud mu kolleeg tegelikult aastakümneid tagasi ja seal ei ole midagi imelikku. See ei ole mingisuguse teenuse kusagilt sisseostmine," kommenteeris Kilk koolivenna tegevust.

Tõnisson juhib ja omab ka kurikuulsat firmat OÜ Premia Invest, mis omandas KJ Vaigutööstus ASi pankrotimenetluses pankrotihaldur Ingrid Proosilt SEB Ühispanga vastu 17,7 miljonit kroonise nõude ja mille suhtes algatati kriminaalmenetlus, mis küll lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kilgi arvates on likvideerijad ja pankrotihaldurid praegu kuival, sest likvideerimiste arv on minimaalne. "Mina isiklikult ei kasuta sellist teenust, mul ei ole selle järele lihtsalt vajadust," sõnas Kilk.

Ettevõtete likvideerija Raul Pint on juba aastaid olnud pankrotihalduritele pinnuks silmas. Pint on likvideerimas Margus ja Eve Finkiga seotud OÜd Vemarro, on ASi Marlekor tegevuse lõpetaja, mida enne teda juhtis Pjotr Sedin, ja oli Sirje Endre kirjastuse (AS SE & JS) viimane juht enne sundlõpetamist. Praegu see Pindi põhitegevus ei ole. "Sellest võib saada uuesti põhitegevus, sest varsti peaks mingi rebend majanduses toimuma ja siis peaks leiba jätkuma mitmeks aastaks," arvas ta ise.

Pindi hinnangul enamik pankrotte raugeb, sest kui ettevõttel on veel vara, siis üldiselt seda lõhki ei lasta. "Mingil hetkel, kui hakkab kehvasti minema, peab tegema valiku, kas hakata susserdama või lõpetada viisakalt asi ära. Vahel inimesed muudavad algseid eesmärke mitte täitnud ettevõtte võlgade tekitamise masinaks."

Likvideerija: iga ettevõtte lõpp on mõne uue firma algus

Kaupo Meier on ettevõtete likvideerimisega tegelenud juba 10 aastat ja on loonud selleks ettevõtte OÜ Likvideerimisteenused, mille kodulehel ilutsevad telliskiviseina taustal rist ja kiri "Puhka rahus" ja ettevõtmise moto "Iga lõpp on uue algus".

Kaugelt rohkem kui sajas ettevõttes kehtivat või kehtetut osalust omava Meieri teenuste järele on alati nõudlust, sest see on loomulik areng, et firmad alustavad ja lõpetavad oma tegevuse. "Näiteks üheks kinnisvaraprojektiks loodud firmad, mis likvideeritakse, kui korterid on müüdud," selgitas Meier Tallinna Jõe tänava kontoris. Tema väitel on keskmise ettevõtte eluiga üsna lühike ja kümneaastased firmad on Eestis tõelised saurused. Praeguse majandusarengu juures on neil palju tööd, sest "kui palju tehakse, siis ka palju juhtub", kuid firma saab ehk rohkemgi tööd võimaliku majanduslanguse korral. "Ettevõtte likvideerimine on bürokraatlikum kui alustamine," ütles Meier lisas, et seetõttu ettevõtja ei tahagi sellega tegelda ja ostab teenuse sisse, justnagu firma asutamise riiulilt.

Ettevõtte käekäigu eest vastutab igal juhul juhataja, mitte omanik. "Kui inimesel on pangaaktsia, siis ei vastuta ju ta panga pankroti eest," tõi Meier näite. Samas tõdes ta, et vahel müüakse ettevõte neile enne likvideerimist maha, sest firma omanik ei soovi endale isegi kaudselt plekki külge. "Kõik tahavad hästi teha ja kasumit teenida, aga alati see nii ei lähe. See on loomulik protsess," ütles Meier.

Ta näeb ennast eelkõige vahendajana, sest klaarimist vajavad omanike, juhtide, võlgnike, võlausaldajate ja töötajate omavahelised suhted ning tuleb teha kompromisse.

Kuna likvideerimine kestab minimaalselt seitse kuud, millest suure osa moodustab seaduses ette nähtud tähtaegade ootamine, siis saab Meieri sõnul korraga tegelda kuni mitmekümne projektiga. Likvideerimisteenused OÜ-l otseseid konkurente pole, kuigi põhitöö kõrvalt tegelevad ettevõtete likvideerimisega ka advokaadi- ja õigusbürood.

Meieri sõnul tegutseb ka nurgataguseid ettevõtete likvideerijaid, n-ö tankistiteenuse pakkujaid, kes püüavad susserdada, kuid see on vähemaks jäänud ja nende teenuseid kasutavad veel ehk vaid vene ettevõtjad. Nende taktikaks on venitamine ja likvideerimisega otseselt ei tegeleta. "Nende äri ei ole jätkusuutlik, sest nende nimi on määritud," arvas ta.

Meieri sõnul satub klientide sekka ka kallite autode ja kuldehetega ärimehi, kes elavad häärberites, kuid kelle ärid on pankrotti minemas. "Pettureid on alati, ka edukate ettevõtjate hulgas," sõnas ta. Meier ütles, et on ka juhuseid, kus ettevõtte omanikul tuleb valida maksuvõla tasumise ja pere toitmise vahel. "Meie ei mõista kohut," märkis ta, lisades, et nende roll on nõu anda.

Raugenud pankrot väldib vastutust

Kuigi võlausaldajatel on pankroti raugemise korral võimalus oma taskust menetlus kinni maksta, soovitakse väga harva seda teha.

Kui pankrotiavaldusi õigeaegselt ei esitata, siis kannatavad väga paljud maksejõuetute äriühingute partnerid, mis võib kaasa tuua täiendava pankrotilaine.

Pankrotihaldurite Koja juhi Andres Hermeti snul on keeruline taotleda juhatuse liikme isiklikku vastutust, sest see pole kellegi otsene huvi. Hermeti sõnul kannatab seetõttu üldine ärikliima ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus. "Lisaks on pankrotiseaduses võimalused äriühingu tervendamiseks pankrotimenetluses, mida aga kahjuks ei saa kasutada, kuna pankrotiavalduse esitamisega viivitatakse viimase võimaluseni, kuni enam tegevuse jätkamiseks vajalikku vara ei ole," rääkis ta. Kuigi õigel ajal pankrotiavalduse esitamata jätmise ja pärast seda ka tehingute tegemise eest on ette nähtud kriminaalkaristus rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega, pole seni kedagi selles süüdi mõistetud.

"Probleem on selles, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine moodustab kuriteokoosseisu juba mõned head aastad, aga maksejõuetusmenetlustega seotud kuriteod pole kunagi prokuratuuri prioriteet olnud," tõdes Tartu maakohtu kohtunik Kersti Kerstna-Vaks. Probleem võib eriti teravaks muutuda, kui head ajad majanduses saavad otsa. "Kui pankrotiavaldusi õigeaegselt ei esitata, siis kannatavad väga paljud maksejõuetute äriühingute partnerid, mis võib kaasa tuua täiendava pankrotilaine," selgitas Hermet.

Prokurör: uurime kõiki majanduskuritegusid

Prokuratuuri jaoks on oluline kõikide majanduskuritegude menetlemine. Prokuratuur saab kriminaalmenetlust alustada siiski konkreetse kuriteole viitava fakti ehk piisava kriminaalmenetluse aluse ilmnemisel, mitte umbmäärasele vihjele või arvamustele toetudes. Pankrotihaldur on kohustatud teavitama õiguskaitseasutusi, kui pankrotimenetluses ilmneb kuriteole viitav teave. Samuti peaks kohus reageerima, kui näiteks kuriteo tunnused ilmnevad pankrotihalduri tegevuses.

Nn tankisti kasutamine ei vabasta äriühingu endise juhtorgani liikmeid kindlasti vastutusest, kui nende tegevuses ilmneb õigusrikkumine. Prokuratuuri menetluses on pankrotimenetlusega seotud kriminaalasju, analoogilisi kriminaalasju on saadetud erinevate menetluste kaudu kohtusse või sõltuvalt asjaoludest ka lõpetatud. Samas ei saa öelda, et praegu oleksid äriühingu pankrotiga seotud kuriteod Eestis valdavad või et nende arv oleks oluliselt suurenenud.

Firma müümine, likvideerimine ja pankrotimenetlus iseenesest on seadustega reguleeritud ja lubatud tegevused. Ettevõtte edasimüümine ja nn tankisti kasutamine ei vabasta äriühingu endise juhtorgani liikmeid kindlasti vastutusest, kui nende tegevuses ilmneb õigusrikkumine. Prokuratuuri eesmärk on taolise kuriteoskeemi puhul võtta vastutusele kõik ahela lülid lähtuvalt nende rollist ja osalusest skeemis.

Äripäev