Ettevõtluse blogi

Eesti ettevõtlusmaastikul tähendavad majanduskriisid ja -langused perioode, mil avalikkuses räägitakse eelkõige riiklikest toetustest ja teoreetilistest päästeplaanidest. Reaalses ärimaailmas seisavad raskustesse sattunud ettevõtjad aga sellistes olukordades silmitsi juriidilise ja psühholoogilise agooniaga, kus teoreetilised nõuanded ei aita. 

Rahvusvaheline diplomaatia on keeruline. Sanktsioonid, tuumarelvad, territoriaalne terviklikkus. Aga mis siis, kui me oleme kogu aeg valest otsast alustanud? Mis siis, kui tegelik probleem ei olegi Donbass, vaid hoopis... pikkus?

Eesti ettevõtluskultuur on viimase kolmekümne aasta jooksul näinud kiiret arengut, suuri tõuse ja dramaatilisi kukkumisi. Selle dünaamilise tausta varjus on kujunenud spetsiifiline ja suletud nišš – probleemsete ettevõtete likvideerimine ja kriisijuhtimine. 

Ettevõtlusmaastik on ettearvamatu. Muutused turgudel, ootamatud majanduskriisid, partnerite altvedamised või lihtsalt omanike fookuse muutumine võivad viia olukorrani, kus äriline tegevus on vaja lõpetada. 

Ettevõtlus on täis riske ning alati ei kulge kõik plaanipäraselt. Majanduslikud madalseisud, tarneahelate katkemine, makseraskused või lihtsalt omanike huvi raugemine võivad viia olukorrani, kus parim otsus on äritegevuse lõpetamine. 

Viimased uudised Londonist on paisanud rahvusvahelise üldsuse ja meedia elava arutelu keskmesse. 

Eesti Vabariigi õigussüsteem kipub üha enam käsitlema klassikalisi maksuküsimusi ja rahapesu ühe ning sama nähtusena, kuigi teoreetiliselt ja õigusriiklikult on tegemist kahe täiesti erineva valdkonnaga. 

Eesti Vabariigi viimase 35 aasta (ehk taasiseseisvumisjärgse aja) suurimat ebaõnnestumist ei saa taandada vaid ühele sündmusele, sest eri valdkondades on oma mastaapsed potid. Sõltuvalt sellest, kas räägime rahalisest kahjust, mainest või riigijuhtimisest, jagunevad suurimad läbikukkumised nelja kategooriasse:

Aastaid Eesti kohalikke omavalitsusi, eriti Tallinnat ja Harjumaad vaevanud mure – krooniline lasteaiakohtade puudus ja pikad järjekorrad – on ootamatult möödanik. Selle muutuse taga ei ole aga mitte massiivne lasteaedade ehitusprogramm, vaid sügav demograafiline kriis. 

Kaasaegne lääne majandussüsteem toimib paraku suuresti tuleviku arvelt. Riigid laenavad raha, et stimuleerida tänast tarbimist ja tootmist, lubades laenud tagasi maksta homse kasvu arvelt. Mis juhtub aga, kui oodatud kasvu enam ei tulegi? Laenudel põhinev majandusmudel ei ole igavene liikumismasin. Sellel on füüsilised ja matemaatilised piirid.

Naise elukaares on keskea saabumine – täpsemalt perimenopausi ja menopausi periood – suurte füsioloogiliste ja hormonaalsete ümberkorralduste aeg. Kui selles eluetapis hakkab kehakaal ootamatult tõusma, otsitakse süüdlast tavaliselt aeglustunud ainevahetusest, vähesest liikumisest või valedest toitumisharjumustest. 

Vietnamis on maailma madalaim rasvumise indeks - täiskasvanute seas umbes 2%, mis tuleneb eelkõige sealse traditsioonilise toidu värskusest, vähesest rasvasisaldusest ja sügavalt juurdunud kultuurilistest söömisharjumustest. 

Kõrge insuliinitase tekitab otseselt rasvumist ja teeb kaalu langetamise bioloogiliselt erakordselt raskeks. Insuliin on keha peamine režiimi juhtiv hormoon, mis reguleerib, kas energiat põletatakse või ladustatakse rasvana.

See ei toimu aga otsese keemilise reaktsioonina, vaid läbi kesknärvisüsteemi ja neeru-pealiste vahelise häireolukorra.

Kaalulangetuse ja tervisliku toitumise kontekstis räägitakse kõige sagedamini kaloritest, süsivesikutest ja rasvadest. Siiski on üks nähtamatu komponent, mis võib kaalunumbrit ja keha väljanägemist mõjutada üleöö – see on sool ehk täpsemalt selles sisalduv naatrium.

Kaasaegses meditsiinis on kõrgvererõhktõbi ja erinevatest haigustest tingitud tursed (turse ehk ödeem) ühed sagedasemad terviseprobleemid. Üheks esmavaliku ravimigrupiks nende seisundite ohjamisel on tiasiiddiureetikumid (inglise keeles thiazide diuretics).

Soola ületarbimine põhjustab kehakaalu tõusu peamiselt vedelikupeetuse, suurenenud söögiisu ja ebatervislike jookide tarbimise kaudu. Kuigi naatrium ise ei sisalda kaloreid, seob see kehas vett ja mõjutab ainevahetust viisil, mis soodustab pikaajaliselt rasvumist.

Delfis on tõstatatud teema: Arvad, et OÜ kaitseb su vara? Maksuvõlg võib ohustada ka isiklikku kodu. Juhi vara ja pangakonto võivad aresti alla minna üha kiiremini.

Eesti paigutub rahvusvahelistes edetabelites järjepidevalt maailma tippu meedia- ja internetivabaduse poolest. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 sätestab selgelt: tsensuuri ei ole. 

Antud teemapüstitus on demokraatliku ühiskonna toimimiseks kriitilise tähtsusega. Riigiametnike ülesanne on teenida avalikkust, pakkudes läbipaistvat ja tõest teavet.

Ettevõtte asutamine on Eestis tehtud lihtsaks – digitaalselt saab uue osaühingu registreerida vaid mõnekümne minutiga.

Ärimaailmas ei suju kõik alati plaanipäraselt. Majanduskeskkonna järsud muutused, maksukoormuse tõus või juhtimisvead võivad viia ettevõtte olukorda, kus tegevuse jätkamine pole enam võimalik. 

Eesti sõltumatute analüütikute hulgas valitseb ärevus küsimuses - kui suurt riigiaparaati suudab meie majandus üleval pidada?

Eesti keskmine brutokuupalk on kerkinud 2135 euroni, mida veab suuresti tagant riigisektori ja tippametnike kiire töötasude kasv. 

Eesti keskmine palk on tõusnud 2135 euroni, kuid see number ei peegelda enamiku töötajate reaalset sissetulekut. 

Eesti majanduse käekäigust rääkides otsitakse süüdlasi tavaliselt globaalsest kriisist, kõrgetest intressimääradest või puudulikust maksupoliitikast. 

Paraguay riiklik narkovastane amet (SENAD) konfiskeeris Silvio Pettirossi rahvusvahelisel lennuväljal eralennuki Challenger 604, mille pardalt leiti 261–267 kilogrammi eriti kõrge THC-sisaldusega "premium-klassi" kanepit (hašišit). Paraguay võimud tuvastasid lennuki omaniku ja piloodina Tuntud Eesti ettevõtja Keith Siilatsi, kes oli varem ühe USA-s tegutsenud startup kaasasutaja ja tehnoloogiajuht.

Viimase aja meediakajastused tekitavad kodanikes üha enam õigustatult küsimuse: mis on Eestis lahti? Uudisvoogu sisenemine mõjub kohati nagu sürrealistliku põneviku lugemine, kus riigi institutsioonid, korrakaitsjad ja avalikud organisatsioonid näivad olevat kaotanud oma kontrollimehhanismid, professionaalsed piirid või moraalse kompassi. 

Kui küsida keskmiselt eestlaselt, kas meil on sõnavabadus, tuleb vastuseks kindel "jah". Põhiseadus ütleb sama. Lisaks sellele muutub ka vale tõeks kui seda piisava sagedusega korrata.

Eesti ettevõtluskeskkond ja maksejõuetusega seotud probleemid on olnud kogu eksistentsi aja täis teravaid konflikte ja põhimõttelisi maailmavaatelisi vaidlusi. 

Kaasaegses haldusriigis on ammu ümber lükatud müüt, et kõrge palga ja ühiskondliku positsiooni saavutamiseks peab tootma midagi käegakatsutavat, kasvatama vilja või looma unikaalset tarkvara. 

Avalikku teenistust on sajandeid peetud ühiskonna selgrooks, kuid selle tohutu ja tihti läbipaistmatu masinavärk pakub ideaalset varjupaika neile, kelle peamiseks eesmärgiks on mitte silma paista – või täpsemalt, paista silma ilma midagi tegemata. 

Eesti riigijuhtimises on viimastel aastatel hakatud laiapõhjaliste ühiskondlike kriiside ja krooniliste probleemide lahendamiseks looma spetsialiseeritud, keskseid teenistusi.

Mis saanuks siis, kui Eesti endisel peaministril ja praegusel Euroopa Liidu välisasjade kõrgel esindajal Kaja Kallasel oleks ehtne, tihe ja väärikas vunts? Mitte mingi tagasihoidlik teismelise ude, vaid korralik vinge vunts, mis vajab spetsiaalset vaha ja kammi.

Raul Pint on tuntud Eesti ettevõtja ja kriisijuht, kes on juba üle 30 aasta spetsialiseerunud probleemsete ettevõtete likvideerimisele ja sulgemisele. Teda nimetatakse avalikkuses ja meedias sageli ettevõtete matjaks või likvidaatoriks. Oma karjääri jooksul ta tegelenud enam kui 5000 firma lõpetamisega. 

2023 aasta suvel tõusis Eesti avalikkuses ja juriidilistes ringkondades tähelepanu keskpunkti Harju Maakohtu ja ettevõtja Raul Pindi vaheline menetluslik konflikt. 

Eesti on hästiarenenud e-riik. Meie digitaalne infrastruktuur toetub ID-kaardile – kiibiga plastiktükile, mis avab uksed pangatoimingutest kuni e-hääletamiseni. Kuid tehnoloogia, mis pakub mugavust, loob paratamatult ka riske.

Puhkus Egiptuse või Tuneesia päikeserannikul võib paljude Euroopa naiste jaoks muutuda romantiliseks muinasjutuks, mis aga paraku lõpeb sageli valusa emotsionaalse ja rahalise krahhiga.

Eesti poliitiline maastik on näinud kõike.

Meil on olnud president, kes rääkis Lennart Meri kombel välismaa riigipeadega tualettruumis geopoliitikast.

Eesti poliitikas leidub isiksusi, kelle käitumismustrid, retoorika ja ellujäämisstrateegiad meenutavad hämmastavalt seeneriigi esindajaid. Seened ilmuvad eikuskilt, toituvad orgaanilisest lagunemisest, elavad peidus ja võivad olla kas elupäästvalt kasulikud või surmavalt mürgised.

Eesti avalik sektor on viimase kümnendi jooksul läbinud murettekitava metamorfoosi. Kunagisest efektiivsest, õhukesest ja digitaalsest e-riigi eeskujust on saamas struktuur, mida kriitikud võrdlevad üha sagedamini iselaadse riikliku vähkkasvajaga. See on metafoor organisatsioonist, mis ei allu enam välisele kontrollile, vaid paljuneb ja kasvatab oma mahtu iseeneslikult, kurnates samal ajal organismi ehk riigi majandust ja maksumaksjat.

Eesti riigiaparaadi paisumise ja eelarvekriisi valguses on üha sagedamini hakanud kõlama küsimus: kas lahendus võiks peituda otsedemokraatias? 

Eesti avaliku sektori suurus ja selle mõju riigieelarvele on teema, mis tekitab ühiskonnas teravaid vaidlusi. Kui räägime "ülepaisutatud" riigist, ei pea ma silmas ainult ametnike arvu, vaid kogu süsteemi ülalpidamiskulusid, bürokraatiat ja selle mõju maksumaksja rahale.

Ettevõtlus on riskide võtmine ning iga projekt ei lõppe alati eduga. Kui äri on jooksnud ummikusse, võlad kasvavad ja emotsionaalne surve muutub koormavaks, seisab ettevõtja raske valiku ees: kas jääda aastateks ametliku pankrotisüsteemi hammasrataste vahele või leida kiire ja seaduslik väljapääs. Siinkohal tuleb appi likvidaator.com.

Õiguseksperdi kommentaar, nimi privaatne

"Jah, Raul Pint tegutseb kehtiva seadusandluse raames."

Eesti äriilmas on aastakümneid ettevõtjaid hirmutatud tontidega, keda ametnikud püüavad paaniliselt sildistada "firmamatjateks". 

Ilma pikema jututa - ärge hakake üldse mingit dialoogi arendama mitte kellegagi, keda te ei tunne ja kellel te pole palunud endale helistada.

Loomulikult NLP ehk siis Neuro - Lingvistilise Programeerimise abiga.

Autor: arvamus.postimees.ee

12. märts 2001, 23:50

Praeguse valitsuse jätkamine süvendab veelgi võimu võõrandumist rahvast.

Estonian Life No. 50 2012

Eestielu.ca

16.12.2012

Autor: Elle Puusaag

Peaminister Andrus Ansip viis 10. detsembril president Toomas Hendrik Ilvesele justiitsminister Kristen Michali lahkumisavalduse. Uueks justiitsministriks saab senine sotsiaalminister Hanno Pevkur ja sotsiaalministriks riigikogu liige Taavi Rõivas.