Press

Rosimannus ja tema äripartner lükkasid võlad varifirmale

Rain Rosimannusele ja tema äripartnerile Erki Siitanile kuulunud meditsiinitehnika ettevõte Dokto Baltic OÜ on Leedu partnerile võlgu üle 100 000 euro ning kuigi aastaid jagati leedukatele lubadusi, jäeti võlg lõpuks maha tuntud firmadematjale.

2012. aasta sügisel kirjutasime Äripäevas, et Reformierakonna poliitikat ja strateegiaid kujundanud, ent ametlikult suurest poliitikast taandunud Rain Rosimannus on jõudsalt laiendamas oma ärilist haaret. Muu hulgas tõime siis tema uute äritegevuste seas välja kiirabiautode ja reisibusside ümberehitamise vahendamise, mida Rosimannus koos oma koolivenna Siitaniga alustas ettevõttes Dokto Baltic. "Rain reaalselt osaleb juhtimises ja ühiselt mõtleme ideid. Suhtlemine, läbirääkimised ja strateegiad on tema pool," rääkis Siitan toona.

Dokto Balticul olidki pärast Rosimannuse kaasamist lennukad plaanid. 2012. aasta sügisel rääkis Siitan meedias, kuidas nad kavatsevad hakata muu hulgas Narvas haiglavoodeid tootma ning neid Venemaale eksportima.

Paraku aga ei läinud ettevõtte äri soovitud rada ja välja hõigatud plaanid kiskusid hapuks. Dokto Baltic oli jäänud võlgu vähemalt ühele oma partnerile, Leedu ettevõttele Altas komercinis transportas. Kuna pooled ei saanud pikka aega võlgnevuse ja selle tasumise suhtes kokkuleppele, pöördusid leedukad oma nõudega Eestis kohtusse ja 2014. aasta märtsis kinnitaski Dokto Balticu võlgnevuse Leedu firma ees Harju maakohus. Sealt edasi püüdis võlga sisse nõuda esmalt kohtutäitur, kelle käed jäid aga lühikeseks, ning leedukad pidid minema pankrotiavalduse teed.

Mängu tuleb Panama varifirma

Nüüd jõuame sündmusteni, mis näitavad Rosimannuse ja Siitani äristiili. Tänavu jaanuaris toimus tehing, millega Siitan ja Rosimannusele kuuluv OÜ Väädi liigutasid oma võrdselt jagunenud osalused Dokto Balticus kurikuulsale Panamal registreeritud varifirmale Transatlantic International Brokers Corp, mis on Eestis osalenud sadade probleemsete firmade likvideerimises. Panama varifirmat seostatakse meie kodumaise tuntud firmadematja Raul Pindiga. Pint ise on vältinud oma seoste selgitamist, mis puudutab Panama ettevõtet, kuigi seost selle ettevõttega pole ta ka eitanud. Igatahes ei möödunud kaua aega, kui Pint ilmus Dokto Balticu juhatuse liikmeks, vahetades seal tänavu augustis välja Siitani. Rosimannus oli Dokto Balticu juhatusest väljunud juba 2014. aasta mais ehk napilt pärast seda, kui leedukate nõue Dokto Balticu vastu kohtulikult kinnitatud sai ning kohtutäitur firmat kummitama hakkas.

Docto Balticu Leedu partner on niisiis nüüdseks olukorras, kus võlga tuleb neil sisse nõuda Panamale peitunud varifirmalt ja kogenud firmadematjalt. Leedu ettevõtte Altas komercinis transportas huve esindav jurist Rūta Goliančik nentis, et kõnealune võlgnevus tekkis juba aastatel 2010-2011, mil Docto Balticut omas Siitan koos kahe soomlasega. Siitan ostis Soome partnerid välja 2011. aasta sügisel ja Rosimannus sisenes ärisse 2012. aasta aprillis. Goliančik nentis, et võla tekkimisele järgnes aastaid läbirääkimisi ja lubadusi Dokto Balticu poolt. Siitan käis Goliančiki sõnul isiklikult ka Leedus ja jagas lubadusi, mida aga ei täitnud.

Sellest, et Dokto Baltic on tänavu liikunud uue omaniku kätte ja saanud uue juhatuse liikme, kuulis Goliančik Äripäevalt. Ta nentis, et sarnased skeemid on võlgade mahajätmiseks kasutusel ka Leedus, kuna see on lihtsaim tee probleemidest vabanemiseks.

Firmadematja Pint ütles Äripäevale oma töö ehk firmade likvideerimise kohta, et mingis mõttes on see võrreldav prügikoristusfirmaga: "Ehk siis kogume ja utiliseerime juriidilisi isikuid ehk siis ettevõtlusprügi, mida enam kellelegi vaja ei ole." Dokto Balticu kohta sõnas Pint, et tegu on täiesti tavalise ettevõttega, mille äriplaan ei teostunud ning mille omanikud otsustasid subjektiivsetel kaalutlustel just tema poole pöörduda.

Siitan näeb süüd ka leedukatel

Siitan selgitas Äripäevale, et probleemid hakkasid pihta ebakvaliteetsest teenusest Leedu partneri poolt. „Dokto Baltic turundas muu hulgas Leedu partneri kiirabiautosid Soomes ja Eestis. Kahjuks ei vastanud toodete kvaliteet enamasti meie klientide ootustele, üldjuhul hilines tarne või oli see puudulikult komplekteeritud,“ väitis Siitan. Ta lisas, et Dokto Balticul lasus aga otsene vastutus lõpptarbija ees. „Abi me puuduste kõrvaldamiseks tootjalt ei saanud. Olime sunnitud enne kliendile loovutamist ise kohapeal ja oma vahenditest autosid oluliselt täiendama, millega kaasnes omakorda meiepoolne tarne venimine ja klientidepoolsed sanktsioonid meile,“ rääkis Siitan, kelle sõnul pidi Dokto Baltic jooksvalt ja omal riisikol lahendama ka garantiiküsimusi.

Siitan jätkas, et üks Dokto Balticu klientidest, kes tegi ekspertide abil kindlaks, et temale müüdud autodel on tõsine konstruktsiooniviga, nõudis lausa, et Dokto Baltic peab Leedu tootja autod tagasi ostma – maksumusega u 200 000 eurot. „Suutsime oma kulu ja kirjadega vead kõrvaldada ning meie klient õnneks leebus,“ ütles Siitan. Enda sõnul tegi Siitan 2014. aasta suvel ettepaneku need tehtud lisatööd Leedu tootja ees olevate kohustustega suures osas tasaarveldada, kuid kahjuks jättis Leedu tootja nende tööd akteerimata. „Arvasin seepeale, et tugevama juriidilise taustaga omanik võiks olla neis vaidlustes edukam, ja müüsin ettevõtte ära,“ teatas Siitan.

„Mina teadsin, et uus omanik on pankrotihalduri taustaga, kel võlavaidlustega kindlasti rohkem kogemusi kui minul. Ma olen keskendunud äri tegemisele,“ põhjendas Siitan, miks tema ja Rosimannus oma osalused tuntud firmadematjale müüsid. Äripäeva nendingu peale, et likvideerijate abil uputatakse ju teadlikult võlgnevusi sohu, vastas Siitan, et tema on vaid oma parima teadmise järgi toiminud ja eelkõige oma klientide huvisid silmas pidanud. „See on olnud minule valus, aga ilmselt vajalik õppetund,“ sõnas Siitan.

Rosimannus: olin passiivne osanik

Rain Rosimannus kommenteeris oma Dokto Balticu osaluse firmadematjale müümist selliselt, et tema oli ettevõttes passiivne osanik ja müüs oma osaluse lihtsalt äripartner Erki Siitani leitud ostjale.

„Olin seal firmas aastatel 2012-2015 passiivne osanik - see tähendab, et käisin korra nädalas tunnikese juttu kuulamas, kuidas peaksid asjad minema ja miks need enamasti ikka nii ei läinud,“ sõnas Rosimannus.

Ta lisas, et tahtis meditsiinitarvikute ärist ammu väljuda. „Ausale ettevõtjale osutus see üsna higiseks ärivaldkonnaks - jäi mulje, et edukas olemises on ses vallas paraku suur osa k-ga algaval nähtusel, mis ei ole kahjuks konkurents,“ viitas Rosimannus korruptsioonile meditsiiniäri valdkonnas. Ta rääkis, et temal ei olnud vähimatki soovi selliste asjadega tegeleda. „Oleksin müünud ettevõtte juba ammu ükskõik kellele ja kui partner müüs, müüsin temaga kaasa. Ostja leidis partner, mina sellega ei tegelenud,“ sõnas Rosimannus.

Kuna 2012. aastal rääkis Siitan Rosimannuse aktiivsest rollist Dokto Balticu strateegias ja ka suhtlemisel ning läbirääkimistel, küsisime Siitanilt, et kuidas läheb see kokku Rosimannuse väitega, et ta oli passiivne osanik. Siitan vastas, et mingit vastuolu neis kirjeldustes pole. „Meie koostöö nägi välja selline, et mina tegelesin 24/7 igapäevase operatiivjuhtimisega ja kord nädalas kohtusime tunnikeseks, et arutada ettevõtte strateegilisi tulevikuplaane,“ lisas ta.

Äripäev