Press
00:00 03.03.2020
Paraku ei ole keegi meist ideaalne, sõltumata igapäevase leivateenimise valdkonnast. Ettevõtja on eluviisi valinud täpselt samamoodi nagu kõik teised. Pikk tõusukõver võib uskumatult kiiresti asenduda hirmsa ämbrikolinaga. Eriti hull tundub see kolin juhul, kui ise pole midagi valesti teinud või otsustanud, kuid väliskeskkonnas toimuvad muutused veavad ettevõtte finantsseisu järsult allapoole.
Hea näide on praegu kogu globaalset majandust räsiv koroonaviirus. Jättes kõrvale hüpoteesid ja vandenõuteooriad selle kohta, kes selle deemoni seal Hiina provintsis pudelist välja lasi, on resultaat üsna muljet avaldav – esmastel hinnangutel kokku 22 miljardit dollarit hävingut.
Majanduslikud mõjud ulatuvad uskumatul kombel juba Eestissegi – Tallink on valmis poole miljoni reisija kaotuseks.
Sarnase mustriga sündmusi toimub aga lokaalsel tasandil iga päev. Kellassepaäri on praktiliselt hääbunud, kuna mehaanilisi kelli vajatakse vaid eksklusiivse aksessuaarina. Poodnik või restoraniomanik võib käibe lõplikult kaotada ümbitseva teedevõrgu ümberehitusega. Transpordiettevõttel tekivad negatiivsed hinnakäärid turule tekkinud odavate Ukraina autojuhtide tõttu. Ehitusettevõte saab ootamatu paugu pahatahtliku kliendi ülikavala garantiilepingu või alltöövõtja poolikult tehtud või ebakvaliteetse töö tõttu.
Soomes töötav Eesti ettevõte saab mitme aasta tagusest ajast kohalikult maksuametilt üle mõistuse suure maksunõude. Kahasse tehtud ettevõtte üks omanikest näeb kogu oma missiooni regulaarses pangaarve tühjendamises. Eduka kalatööstusettevõtte toorainesse on sisse sattunud tarbijale ohtlik bakter või viirus, mis töötlemisahelast sõltumata on nakatanud ka lõpptarbija organismi, tulemuseks raevukad rünnakud erinevate ametite poolt.
Õhinal allkirjastatud ahvatlev suuremahuline leping, mille täitmiseks reaalselt aga ei jätku ei ressursse ega auru. Pauguga lõhkiläinud äripartner, kellel tasumata märkimisväärses koguses impordi käibemaksu, mida maksuamet siis jõuliselt ahela järgmistelt osadelt kätte üritab saada.
Ja nii edasi. Lihtsalt mõned näited ettevõtluse igapäevaelu varjulisemalt tahult.
Ettevõtted on sõltumata oma struktuurist ja tegevusvaldkonnast uskumatult haavatavad. Mingis mõttes võib paralleele tõmmata parimas eas inimesega, kes pärast reedeõhtust lõbusat koosviibimist laupäeva hommikul vedru välja viskab – mida paraku juhtub tihedamini kui meile meeldiks teadvustada.
Ämbrite kolisemise ajal pole ka kõige vintskema vennikese elu meelakkumine – võlausaldajad on valmis elusalt kõri läbi närima, erinevad ametid ründavad, pereelu läheb pideva stressi tõttu tuksi, tervis hakkab loksuma. Kui oled nähtavam tegelane, ründab ka meedia.
Pankrotimenetlused on veel omaette teema. Positiivne tahk on, et keegi reeglina surma ei saa ja vangi pannakse harva.
Elujõuline tegelane ei viska sellises olukorras kahvlit nurka, vaid pärast suurema paanika möödumist hakkab otsima olukorrale lahendusi – jagab probleemid eraldi lahtritesse ja hakkab siis lahtrikaupa neid lahendama. Algul proovib omal jõul ja kui seda kipub nappima, vaatab ringi väljaspool sobiliku abi järele. Pärast sellest hunnikust läbinärimist alustab uuesti, olulise (paraku küll negatiivse) kogemuse võrra rikkamana. Mis ei tapa, teeb teatavasti tugevamaks.
Elujõuetu tegelane jätab kõik sinnapaika ning üritab lihtsalt põgeneda, mis reeglina tähendab kas alkoholismi, riigitööle minekut, Soome või Austraaliasse lihttööle putkamist vms. Pole asjakohane anda hinnanguid, kellel on õigus ja kellel mitte.
Madis Habakuke kuldsed sõnad – igal inimesel on erineva suurusega energiamuna. See on paraku ressurss, millega inimene peab elus hakkama saama ning mida pole võimalik muuta. Selle raames saab inimene, antud juhul ettevõtja, oma tegevusi sättida ka kriisiolukorras.
25 tegevusaasta jooksul olen näinud väga erinevaid ettevõtete varisemise mudeleid, väga erinevaid ettevõtjaid, väga erinevaid võlausaldajaid ja väga erinevaid ametnikke. Ärikeskkond on huvitav oma mitmepalgelisuses ja ettearvamatuses ning ei ole nõrkade jaoks. Otsus hakata ettevõtjaks on hüvastijätt stabiilsuse ja kindlustundega.
Korduvalt olen kogenud olukorda, kus verejanulisest võlausaldajast on mõni aasta hiljem saanud tänulik ja mõistev klient. Seega, olgem ettevaatlikud oma tänastes hinnangutes. Tuuled pöörduvad ootamatult.
Ämbrikolin võib iga ettevõtjat mingil hetkel tabada. Olgem veidi leplikumad, kui see tabas hetkel teie äripartnerit. Olge tänulikud, et seekord läks pauk teist mööda.
Raul Pint: kui ämbrid kolisevad…
Õnneks on otsused ettevõtluses oma olemuselt märkimisväärselt madalamate panustega kui meditsiinis. Kui ühel juhul võib vale otsuse hinnaks olla kaotatud raha ja halvimal juhul ka jupike kaotatud vabadust, siis teisel juhul inimese tervis ning ka elu, kirjutab Eesti tuntuim firmade likvideerija Raul Pint.Paraku ei ole keegi meist ideaalne, sõltumata igapäevase leivateenimise valdkonnast. Ettevõtja on eluviisi valinud täpselt samamoodi nagu kõik teised. Pikk tõusukõver võib uskumatult kiiresti asenduda hirmsa ämbrikolinaga. Eriti hull tundub see kolin juhul, kui ise pole midagi valesti teinud või otsustanud, kuid väliskeskkonnas toimuvad muutused veavad ettevõtte finantsseisu järsult allapoole.
Hea näide on praegu kogu globaalset majandust räsiv koroonaviirus. Jättes kõrvale hüpoteesid ja vandenõuteooriad selle kohta, kes selle deemoni seal Hiina provintsis pudelist välja lasi, on resultaat üsna muljet avaldav – esmastel hinnangutel kokku 22 miljardit dollarit hävingut.
Majanduslikud mõjud ulatuvad uskumatul kombel juba Eestissegi – Tallink on valmis poole miljoni reisija kaotuseks.
Sarnase mustriga sündmusi toimub aga lokaalsel tasandil iga päev. Kellassepaäri on praktiliselt hääbunud, kuna mehaanilisi kelli vajatakse vaid eksklusiivse aksessuaarina. Poodnik või restoraniomanik võib käibe lõplikult kaotada ümbitseva teedevõrgu ümberehitusega. Transpordiettevõttel tekivad negatiivsed hinnakäärid turule tekkinud odavate Ukraina autojuhtide tõttu. Ehitusettevõte saab ootamatu paugu pahatahtliku kliendi ülikavala garantiilepingu või alltöövõtja poolikult tehtud või ebakvaliteetse töö tõttu.
Soomes töötav Eesti ettevõte saab mitme aasta tagusest ajast kohalikult maksuametilt üle mõistuse suure maksunõude. Kahasse tehtud ettevõtte üks omanikest näeb kogu oma missiooni regulaarses pangaarve tühjendamises. Eduka kalatööstusettevõtte toorainesse on sisse sattunud tarbijale ohtlik bakter või viirus, mis töötlemisahelast sõltumata on nakatanud ka lõpptarbija organismi, tulemuseks raevukad rünnakud erinevate ametite poolt.
Õhinal allkirjastatud ahvatlev suuremahuline leping, mille täitmiseks reaalselt aga ei jätku ei ressursse ega auru. Pauguga lõhkiläinud äripartner, kellel tasumata märkimisväärses koguses impordi käibemaksu, mida maksuamet siis jõuliselt ahela järgmistelt osadelt kätte üritab saada.
Ja nii edasi. Lihtsalt mõned näited ettevõtluse igapäevaelu varjulisemalt tahult.
Ettevõtted on sõltumata oma struktuurist ja tegevusvaldkonnast uskumatult haavatavad. Mingis mõttes võib paralleele tõmmata parimas eas inimesega, kes pärast reedeõhtust lõbusat koosviibimist laupäeva hommikul vedru välja viskab – mida paraku juhtub tihedamini kui meile meeldiks teadvustada.
Ämbrite kolisemise ajal pole ka kõige vintskema vennikese elu meelakkumine – võlausaldajad on valmis elusalt kõri läbi närima, erinevad ametid ründavad, pereelu läheb pideva stressi tõttu tuksi, tervis hakkab loksuma. Kui oled nähtavam tegelane, ründab ka meedia.
Pankrotimenetlused on veel omaette teema. Positiivne tahk on, et keegi reeglina surma ei saa ja vangi pannakse harva.
Elujõuline tegelane ei viska sellises olukorras kahvlit nurka, vaid pärast suurema paanika möödumist hakkab otsima olukorrale lahendusi – jagab probleemid eraldi lahtritesse ja hakkab siis lahtrikaupa neid lahendama. Algul proovib omal jõul ja kui seda kipub nappima, vaatab ringi väljaspool sobiliku abi järele. Pärast sellest hunnikust läbinärimist alustab uuesti, olulise (paraku küll negatiivse) kogemuse võrra rikkamana. Mis ei tapa, teeb teatavasti tugevamaks.
Elujõuetu tegelane jätab kõik sinnapaika ning üritab lihtsalt põgeneda, mis reeglina tähendab kas alkoholismi, riigitööle minekut, Soome või Austraaliasse lihttööle putkamist vms. Pole asjakohane anda hinnanguid, kellel on õigus ja kellel mitte.
Madis Habakuke kuldsed sõnad – igal inimesel on erineva suurusega energiamuna. See on paraku ressurss, millega inimene peab elus hakkama saama ning mida pole võimalik muuta. Selle raames saab inimene, antud juhul ettevõtja, oma tegevusi sättida ka kriisiolukorras.
25 tegevusaasta jooksul olen näinud väga erinevaid ettevõtete varisemise mudeleid, väga erinevaid ettevõtjaid, väga erinevaid võlausaldajaid ja väga erinevaid ametnikke. Ärikeskkond on huvitav oma mitmepalgelisuses ja ettearvamatuses ning ei ole nõrkade jaoks. Otsus hakata ettevõtjaks on hüvastijätt stabiilsuse ja kindlustundega.
Korduvalt olen kogenud olukorda, kus verejanulisest võlausaldajast on mõni aasta hiljem saanud tänulik ja mõistev klient. Seega, olgem ettevaatlikud oma tänastes hinnangutes. Tuuled pöörduvad ootamatult.
Ämbrikolin võib iga ettevõtjat mingil hetkel tabada. Olgem veidi leplikumad, kui see tabas hetkel teie äripartnerit. Olge tänulikud, et seekord läks pauk teist mööda.