Press

Firmade likvideerija: minu ettepanekud ajude ja raha toomiseks Eestisse

Ettevõtete likvideerija Raul Pint saatis aripaev.ee-le oma ettepanekud, kuidas muuta Eesti ligitõmbavaks nii ajudele kui ka rahale.

Raul Pint on alates 1995. aastast võlgadesse sattunud ärimeestel aidanud probleemsest firmast lahti saada. Pint saatis oma arvamuse aripaev.ee-s ilmunud kommentaari "Majanduse päästaks vaid seks" vastulauseks.

Algatuseks süveneks Eesti küllaltki unikaalsetele ressurssidesse, mis on täna olemas ja mida teatavate eelduste täitmisel on võimalik riigi majandusedu huvides rakendada:

1. Geograafiliselt kuum asukoht (NATO ja Venemaa piir, Skandinaavia lähedus);
2. Hea renomeega kodakondsus ja pass;
3. Väike rahvaarv;
4. Väiksusest tingitud suhteliselt paindlik juhtimissüsteem, sh.seadusloome;
5. Heatasemelised internetipangad;
Eestil ei jagu ajusid ja raha, et olla tugevate hulgas. Ajude sisseostmiseks ei jätku samuti raha. Samuti on meil üha süvenev demograafiline probleem. Kuid meil on võimalus muuta keskkond ligitõmbavaks nii ajudele kui ka rahale.

Skeem on järgmine ja väga lihtne:
1. Muuta paindlikumaks Eesti kodakondsuse ja passi saamise tingimused. Lisada tuleks majanduslikul baasil naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise võimalus.

Tingimusi peaks olema vähemalt kaks:
- ühekordne sihtotstarbeline mittetagastatav (soovitavalt haridusse suunatud) rahasüst Eesti riigile summas mitte vähem kui 100 000 EURO-t. Kindlasti ei tohiks laekunud summasid kasutada riigieelarve aukude lappimiseks.
- kinnisvara omamine Eestis mitte vähema kui 100 000 euro vääringus. Müügipiirang/keeld vähemalt 5 aastat. Või siis tähtajaline deposiit Eesti Pangas vähemalt 5 aastaks fikseeritud intressimääraga. Nendel tingimustel on ühene filtreeriv mõju - need välistavad head elu otsivate vaeste rändtirtsude saabumise kust iganes. Sellisel kontingendil ei ole ei sellist raha ega ka motivatsiooni sellise summa maksmiseks.

2. Muuta maksuseadust selliselt, et ettevõtetel ja ka eraisikutel maksustatakse ainult Eesti geograafilisel territooriumil teenitud tulu. Vajadusel võiks selleks luua eraldi ettevõtlusvormi, näiteks IC (international company).

3. Eesti Pangale tekitada uuskodanike rahalisi deposiite haldav üksus. Küsimus on selles, et riigile raha teenivat finantsinstrumenti ei tohiks mingil juhul kinkida välispankadele. Täna aga ju Eestis enam kohalikke panku pole.

4. Tõsta seadustega pisut pangandussaladuse taset, tekitades sellega jõukate uuskodanike turvatunnet.

5. Muuta Eesti välispoliitika üheselt neutraalseks ja sõbralikuks, vältida igasuguseid teravaid ja läbimõtlemata seisukohavõtte ükskäik millises meediaväljundis. Õppida võiks sellistelt riikidelt nagu Šveits, Rootsi, Jordaania, Bahrein, Brunei, Panama.

6. Legaliseerida mitme kodakondsuse omamine. Suure tõenäosusega oleks sellisel uuskodanike keskkonnal olemas globaalne turg. Suhteliselt analoogseid võimalusi pakuvad maailmas päris paljud riigid, nii et tegu ei oleks jalgratta leiutamisega.

Suure tõenäosusega sellised uuskodanikud kliima eripärade tõttu püsivalt Eestis elada ei tahaks. Kuid riigi majanduse teatud sektoreid elavdaks selline riigipoolne toode kenasti. Hulk advokaate saaks hästitasustatud tööd, kinnisvaraturg ja ehitussektor elavneks jne.

Samas saaks Eesti juurde hulga elujõulisi kodanikke ja miks mitte ka geneetilist värskendust, sest eks noorem osa uuskodanikest, kes otsustavad mingitel kaalutlustel Eestis püsivalt viibida, võib ka kohalike daamidega püsisuhetest huvitatud olla.

Rõhutan, et seda tüüpi uuskodanikud ei rikuks rahvuslikku keskkonda, vaid täiendaks seda. Samuti ei ole nad riigile koormaks, vaid vastupidi - nad toovad raha sisse. Samas võib neist abi olla ka kohaliku majanduse edendamisel lisaks otsestele kohustuslikele investeeringutele.

Arvestades Eesti demograafilist olukorda, oleks tegu äärmiselt targa käiguga – proletariaadi asemel täiendaksime oma hõrenevaid ridu jõukate ja intelligentsete inimestega. Kahtlemata saaks osa sellest seltskonnast olema suhteliselt mitte-eestlasliku näolapiga, kuid rahvastikuregistrist võib ka täna suht huvitavaid kuldmune leida.

Matemaatilise poole pealt - kui suudaksime aastas maailmast tõmmata ligi 1000 asjalikku uuskodanikku, annaks see aastas haridusele 100 000 000 eurot ehk siis 1,5 miljardit krooni puhast lisaraha. Teine samapalju läheks kinnisvarasektorisse või riigipanga deposiiti.

Demograafiliselt annaks see ka ilmselt juurde, eeldusel et vähemalt osa uuskodanikest otsustab mingil põhjusel Eestis resideeruda.

Kindlasti tahaksid naturalisatsiooni tingimused veidi täpsustamist ja analüüsi, kuid Eesti riigile ja omariiklusele oleks selline toode kindlasti mitmetahuliselt kasulik.

Riigi välisjulgeoleku seisukohast tekib meile üle maailma erinevatest riikidest toetajaid, sest eks iga kodanik toetab oma riiki rohkem või vähem.

Seega – taas üks võimalus luua Eesti Nokia, millega saada maailmas oluliseks.

Äripäev