Kodus laupäeva pidades kuulsin järsku oma selja taga roppu eestikeelset sõimu. Programmeerijast poeg oli Õhtulehte lugedes sattunud artikli peale, kus kirjutati riigikogu uuest 100 000 eurosest veebilehest ja puhtproffesionaalsest huvist ka sinna sisse kiiganud.
Tulemuseks oli noore IT mehe spontaanne vihapurse , mille käigus omandasin kiirkorras hulga teadmisi sellest ,kuidas tiigririigis tegelikult asju aetakse.
Lühikokkuvõte pooletunnisest infovoost oli alljärgnev . Postimehe vastavast artikliseeriast ja kommentaariumist võib leida veel sadu sarnaseid seisukohavõtte IT inimeste poolt.
Praktiliselt kõigi seisukohad kattusid :
1. Veebileht on tehtud ebaprofessionaalselt
2. Disain on nõrk
3. Veebileht on tehtud tasuta Wordpressi platvormile kesiste oskustega inimese poolt
4. Sellisel tasemel veebilehe on võimeline paari päevaga valmis tegema suvaline koolijüts
5. Hind 98000 eur on üle mõistuse kõrge ka väga heal tasemel veebilehe jaoks
6. Sellise veebilehe reaalne hind on vahemikus 300 – 3000 eur
7. 98000 eur eest saab tipptasemel ülihea kõigile kaasaegsetele nõudmistele vastava veebilehe
8. Riiklikele tellimustele nö. tava IT ettevõtjad ligi ei pääse
IT asjanduses võhikuna pakun paralleeli, et mingil põhjusel ostis mingi riigiamet uue Bentley hinnaga kakskümmend aastat vana Ford Sierra.
Tekib küsimus , miks ? Ja kes on tegelik tulusaaja ja kelle kätte nimeliselt jõudis puhaskasumina teenitud 95 000 eur ? Kes allkirjastas riigi poolt ostuotsuse ja kes leppis kokku tehingu tingimused ?
Elaksime ju nagu demokraatlikus riigis,kus rahvaasemikud koguvad makse ja loovad selle eest riigile ehk siis maksumaksjale hüvesid. See lugu paistab aga eriti küünilise ja jõhkra vargusena rahva tagant.
3000 % kasumit tehingult on suurusjärk ,millest absoluutne enamus Eesti ettevõtjatest pole isegi märgi unenägusid näinud. Täna on superäri õnnetu juhuse tõttu avalikkuse tähelepanu ette tiritud.
Pannes siia kõrvale usina PR –põrina saatel haudutava märkimisväärse maksutõusu , ajaloo hämarusse sumbunud Eesti Energia ( monopoolne riigiettevõte ! )megainvesteeringud Jordaaniaase ja USA-sse , auklikud teed, ämma kilekotid sularahaga ja inimvaenulikud ametnikud , hakkab kodanikul süvenema mingi ebameeldiv kõhutunne .
Eestlane on teadupärast suht pika pauguga ja kannatlik , vene folklooris on lausa olemas väljend gorjatsije estonskije parni vastukaaluks erinevatele venelasi iseloomustavatele väljenditele.
Äkki ikkagi tuleks siis lõpuks platsi puhastamine ükskord päevakorrale võtta, mida üks juhtivpoliitik juba mitukümmend aastat tagasi lubas ? Kas igapäevane vargus ja rehepaplus oma rahva tagant on ikka nähtus , mida vaikselt kultiveerides PR trummide põrina saatel lasta normiks kinnistuda ?