Kõigepealt pakuksin musta huumorina järgmisi hädavajalikke muudatusi seadusandluses

1. Omanike poolt ettevõtet juhtima määratud isik,kes ei kuulu ise omanikeringi , ei ole määratletud mitte juhatuse liikme vaid tankistina. Vastavalt tuleks OÜ asemel võtta kasutusele väljend TANK, näiteks Matsi Ventilatsioon TANK .

2. Ettevõtte maksejõuetuks muutumine sanktsioonide ähvardusel ära keelata.

3. Maksejõuetu ettevõtte seotud isikutele kehtestada viivitamatult elukohast lahkumise keeld, samuti rakendada koduaresti ning sidevahendite kasutamise keeldu.

4. Maksejõuetuks muutunud ettevõtte omanike, juhatuse ning äripartnerite kohta teha märge rahvastiku –ning karistusregistrisse ilma asjakohast menetlust läbi viimata , samuti avaldada koheselt hoiatus vastavate isikute kohta kõigi meediakanalite krimiveerus.

5. Koheselt peale pankrotiavalduse laekumist kohtule võtta viivitamatult vahi alla kõik teadaolevad ja arvatavad äriühingu tehingupartnerid või juriidiliste isikute puhul juhtorganite liikmed.

6. Ajutisele ja alalisele pankrotihaldurile anda piiranguteta volitused maksejõuetu äriühinguga seotud isikute isikliku vara, sidevahendite ja kontaktide üle.

7. Keelata majandusraskustes ettevõttega seotud isikutel isikliku sõiduki kasutamine, lubatud on käia jala või kasutada ühiskondlikku transporti.

8. Võlgniku esindajale paigaldada esimesel pankrotimenetluse istungil elektrooniline jälgimisseade, milline eemaldatakse peale kõigi ettevõttega seotud võlgnevuste tasumist või peale isiku surma.

9. Keelata maksejõuetu ettevõtte endistel omanikel ja juhtidel argumenteerida ja põhjendada olukorra tekkimise tagamaid, kuna pilt on nagunii selge.

10. Pankrotistunud ettevõtte seotud isikutele rakendada eluaegset ärikeeldu.

Loomulikult oli eeltoodu mõeldud musta huumorina , kuid seda suuremat ärevust tekitavad erinevate tegelaste sarnase sisuga surmtõsised seisukohavõtud .

Ettevõtjad relvile , likvidaator ründab !

Ärikeskkonda ei ole väga võimalik seadusandlike aktidega riigipoolselt reguleerida, see reguleerib ennast ise. Teatava kommunistliku majandussüsteemi jäänukina ongi meie ärikeskkond veidi üle reguleeritud, pigem küll tekitanud osale meist turvalise reguleeritud keskkonna illusiooni.

Raha kohalemeelitamiseks ei piisa kurja häälega käskimisest või näpud suus vilistamisest. Algus on alati raske, ebaõnnestumistest ei tohi murduda ja alati tuleb liikuda edasi.

Ettevõtjaks ei õpita ,ettevõtjaks sünnitakse ja / või arenetakse. Ettevõtjaks olemine tähendab alati riski ning mugavast turvatsoonist eemaldumist . Ettevõtja ei saa õhtul kell viis kontoriust kinni lüües kõike sinnapaika jätta , et hommikul kell 9 uuesti proovida otsast alustada.

Ettevõtlus tähendab võite ja kaotusi , kusjuures sugugi mitte ainult rahalisi. Sõbraga koos äri alustamine tähendab sageli pikemas võtmes sõbra kaotust koos ettevõtte põhjaminekuga. Pinnale jääb see ,kellel on võitude / kaotuste suhtarv kõrgem.

Likvideerimine kui valdkond tegeleb just selle faasiga ettevõtte elutsüklist , kui ettevõte kipub mingil põhjusel vägisi kärbuma. Selles faasis peab ettevõtte omanik tegema vastikuid otsuseid stiilis – maha tappa mitte ellu jätta. Kuhu panna koma ?

Riigi ja teatavate asjapulkade sinisilmselt naiivne unistus , et reguleerime nii ettevõtluse kui ka selle pahupoole kenasti ära ja paneme kõik nööri mööda käima , ei realiseeru kunagi. Kuna ettevõtjaks olemine eeldab mingi teatava nö. ärisoolika olemasolu , käib ettevõtja mõistus alati pika sammuga seadusandjate ja ametnike mõistusest eespool. Sellepärast enamus riike väga ärivaldkonna reguleerimisele auru ei panusta, luuakse vaid raamistik : inkorporeerimine , tegevusload ja keelatud valdkonnad.

Likvideerimisvaldkonna ülereguleerimise katsetamine viib ainult uute meetodite leidmiseni mänguosaliste poolt. Paindlik äriline mõistus on igal juhul ja alati kiirem ja efektiivsem kui lohisev riigiaparaat oma laiskade ja mugavate asjaosalistega.

Likvideerimisteenuse vastaste seltskond koosneb valdavalt erinevatest parasiitidest , kes on ennast positsioneerinud hävinud ettevõtjate vastaspoolele ja üritavad tema hetkel niigi nirust seisust viimast mahla välja pigistada. Nimed ja tiitlid on neil muidugi erinevad ja uhked , aga eesmärk üks - saaks ka laiba küljest suutäie. Või nagu üks neist uhkelt väljendas – pigistame kivist vett välja …

Kas on kunagi meedias sõna võtnud ja ärbelnud mõni meie klientidest ? Ei ole, sest nad on samasugused ettevõtjad nagu mina ja sina igapäevases olelusvõituses. Mingil hetkel on nad oma probleemihunnikust meie abiga lihtsalt veidi libedamalt üle saanud ja siis edasi liikunud. Kindlasti trehvab sisse ka kaduvväike osa kelme või sullereid , aga need on pigem erandid ,mis kinnitavad reeglit. Ja kus neid ei ole ?

Kokkuvõtlikult – riik ei saa reguleerida asju ,mida pole võimalik reguleerida. Ärikeskond reguleerib ennast ise . Mõistlik seadusraamistik ettevõtete likvideerimise jaoks on olemas ja toimib. Kuidas keegi seda oma klientide huvides kasutada oskab , on juba mängu ilu. Riik ei saa olla ettevõtja jaoks lapsehoidja , tal ei jätku selle jaoks ajusid ega ressursse. Iga mees peab oma riske oskama ise hinnata, keegi teda selles aidata ei saa. Hindab viltu, kannab kahju.

Raul Pint